Minu jaoks on eriline koht koolimaja koridor, sest väiksena mängisin klassikaaslastega just seal seinakulli.
Iga vahetunni alguses lippasime koridori ühest otsast teise ja viimasena kohale jõudnu jäi kulliks. Õpetajatele see mäng eriti ei meeldinud, sest nad ei saanud koridoris kõndida, kui vaja oli. Meie jaoks aga möödusid vahetunnid joostes ja naerdes nii kiiresti!
Alati kui mõtlen selle mängu peale, tuleb naeratus näkku ja tuju läheb kohe paremaks.
Loona-Maria Soe, 6. kl