19. dets 2023

Sandra jõululugu

Aastaid tagasi, kui veel väiksem olin, teadsin, et tegelikult pole päkapikke olemas. Pärast ühte juhtumit tuli mul oma arvamust tõsiselt korrigeerida. 

Ühel mõnusal talveõhtul enne jõule, kui väljas oli juba pime, istusin koos vanavanaema ja tädiga elutoas.  Kuusk säras, meie õega joonistasime, vanavanaema ning tädi vaatasid uudiseid. Käisime aeg-ajalt õega sussi juures, lootuses, et päkapikk on käinud. Ei olnud. Äkki nägin ühel hetkel silmanurgast punast vilksatust ja kiirustasin sussi juurde. Oh üllatust! Sinna sisse oli tekkinud suur tops jäätist. 

Kuidas selline asi juhtuda sai, jääb igaveseks teadmata. 

Sandra Asu, 9. kl


Annika jõululugu

Väiksena ei meeldinud jõuluvana mulle mitte karvavõrdki. Alati, kui pidin salmi lugema või tema kõrval seisma, hakkasin kohe jonnima ning tahtsin võimalikult ruttu peitu pugeda. Kui teised lapsed armastasid jõuluvana, siis minu jaoks oli ta üks suur pika habemega kole ja paha mees.

Mulle meenub üks hägune mälestus sellest, kui olin umbes nelja- või viieaastane ja pidin terve saali ees jõuluvanale salmi minema lugema. Närveerisin väga, aga õnneks tulid minuga kaasa ema ja väikevend. Jõuluvana kõrvale jõudnud, teadsin, et hästi ikka ei lähe. Pugesin kohe ema selja taha, samal ajal, kui tema mind taadi poole lükkas. See pidi ema jaoks päris piinlik hetk olema, sest kõik vahtisid, kuidas üks väike tüdruk jõuluvana ees lihtsalt pillima hakkas. Väikevend ei teinud üldse välja. Ma usun, et ta ei saanud arugi, mis toimus.

Ka kodusest jõuluvanast on meeles mitu mälestust. Ükskord ei tulnud mul ühtegi luuletust pähe ja hakkasin taadi ees nutma. Teised pereliikmed soovitasid teha kukerpalli, mida ma ka tegin ning sain kingitused kätte.

Ma arvan, et jõuluvana kartmine võis tulla sellest, et ema rääkis kogu aeg, kuidas jõuluvana jälgib terve aasta, kas oled ikka hea laps ja kui ei, siis saad vitsaga. Kartsin seda, kuna olin üks suur pahanduste korraldaja.

Nüüd saan jõuluvanaga väga hästi läbi. Meelsasti kannan talle ette luuletusi ja kindlasti teen paar kukerpalli ka. Ootan teda igal aastal. Vahel jätab jõuluvana ainult kingikoti ukse taha ja arvan, et see oleks väiksemale minule päris hästi meeldinud.

Annika Kink, 8. kl

Lisette jõululugu

Kui olin väike, üritasin tihti öösiti üleval istuda, et päkapikke näha, kuid asjata – seda ei juhtunud. Kirjutasin tihti ka kirjakesi päkapiku sussi sisse. Kirjad olid alati kadunud, aga vastust ei saanud ma kunagi.

Ühel päeval jäin üksinda koju. Ma ei mäleta, mida vanemate kapist otsisin, aga seda, mida sinna otsima läksin, küll ei leidnud. Avastasin hoopis enda kirjutatud kirjad ja hunniku maiuseid. Olin samal ajal õnnelik, et nii palju kommi leidsin ja samas ka nii löödud avastusest, et mu vanemad võivad päkapikud olla.  

Vaatamata sellele lapsepõlve juhtumile usun päkapikkudesse ja ehk ma siiski ka kunagi näen neid. Lootust ei tohi kunagi kaotada…

Lisette Raudsepp, 9. kl

Reesi jõululugu

Ühel kaugel ja pisikesel maal seisab küla keskel kaunis jõulupuu. Selle ladvas särab imeline põhjatäht, mis aitab kõigil jõuda oma kallite perede ja sõprade juurde.

Kodud on ehitud säravate jõulukaunistustega, kõikjal askeldavad päkapikud, õues oravad ja jänkud. Meeleolu kodudes on pühalik: kostab laste kilkeid, saab palju nalja, laudadelt võib leida õunu, komme ja maitsvaid piparkooke, mida süües oodatakse jõulumeest. Saanikella kõla ja põhjapõdra kabjaklõbinat kuuldes ruttab nii suur kui väike tuppa jõulukuuse juurde, et saada jõuluvanalt kingitusi, mida on oodatud terve pühadeaeg.

Kaminatule paistel avatakse kingid ja tohutu rõõm on täitmas kodusid talvevõlumaal.

Reesi Vissel, 8. kl

Kärdi jõululugu

Päkapikud piiluvad,
tasakesi hiilivad,
igas nurgas, igas praos
ja ka sinu mängulaos.

Nad jälgivad, et mida teed
nii õues kui ka sees.
Kas oled ikka olnud hea,
kas kinke sulle tooma peab?

Päkapikud vaatavad
ja hoolega nad mõtlevad.
Vaatavad ja mõtlevad
ning piilumist ei lõpeta.


Varsti teatab kalender:
käes 24. detsember.
Jõuluvana saabunud
ja kinke kaasa toonud on.

Sa vaata, mis su kuuse all,
mis ta sinna toimetand,
kas kingitusi viiskümmend üks
või kotitäite kaupa sütt.

Kärt-Evi Auksimäe, 6. kl