Nüüd see kevad meil jälle käes!
Kas see kevade ilm ka ilus on, eks näe!
Kevadet ka mina väga ootasin,
„Kevadesse võiks seekord saabuda kõik laululinnud,“ mõtlesin.
Kõik ilus olemas on kevades…
Kevadest mõtlen ma, teades,
et kevadele vastu lähen naerdes.
Me kõik võiks rõõmsad olla kevadel,
nii palju me ju saame kevadelt,
kõik halvad mõtted muutund kevadeks.
Kevadeni pole aega, hakkame headeks!
Kevadena teisi aitaks,
kevadeta miskit ei mõikaks,
kevadega halvast põikaks!
Hendrik Jaak Pertel, 8. kl
Kevad jällegi tulnud taas,
kevade soojust ja õhku on tunda,
kõik loomad-putukad oodanud kevadet.
Kuid kevadesse vaadates
märkame kevades nii mõndagi.
Kevadest oleme mõelnud kõik ja
kuidas kevadele öelda, et
armastame kevadel looduses aega veeta,
et kevadelt saame tundeid.
Kevadeks sulanud lumi,
mõtted rändavad järgmise kevadeni.
Kevadena tunnen end ärkamas,
Kevadeta ei ole naeratust näol,
koos kevadega tunneme end hoitud.
Kairit Pettai, 7. kl
Kevad ärkas,
linnud laulsid kevade laulu,
lapsed olid oodanud kevadet
ja nüüd said sukelduda kevadesse -
kõik nägid kevades rõõmu.
Kevadest saadi päikese läiget,
kevadele laulsid linnud.
Kevadel rõõmu on palju,
kevadelt nalju me saame.
Kevadeks valmis oleme,
kevadeni aeg jõudnud.
Kevadeks sulab lumi,
kevadeta see ju ei juhtuks!
Kevadega ärkab maa…
Reesi Vissel, 8. kl
Kevad istub ukse taga
uue kevade soojusega.
Kuuled kevadet sa juba,
kevadesse tule aga!
Kevades on juba linnud,
kevadest ka nende laulud.
Kevadele siristavad,
kevadel veel vilistavad.
Palju meil on kevadelt
lilli, rõõmu kevadeks.
Kevadeni lumi veel,
sulab kevadena teel.
Kevadeta ei saa jääda,
rõõmsaks kevadega saan ma!
Marian Paal, 8. kl