Mõeldes Eestile

 Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva eel kirjutatud mõtted oma kodumaast.

Mulle meeldib Eestis elada. Ma ei jõua ära oodata uut aastaaega, et taas nautida midagi, mida pole pea terve aastaringi jooksul kogenud.
Tahan sellel ilusal maal edasi elada, tutvuda veel rohkemate traditsioonidega, mida tulevikus oma laste ja lastelastega jagada.
Soovin elada vabas riigis, kus mu pere on alati minuga ja keegi ei peaks muretsema homse pärast.

Sandra Asu, 9. kl

Eesti on mulle kallis ilusa looduse ning võimalusega tunda end turvaliselt ja hästi. Mööda maad ringi sõites ei kohta küll kaelkirjakuid ega värvilisi papagoisid, kuid tunned rõõmu, kui möödud kitsekarjast või uhkest põdrast.  
Olen uhke, et taasiseseisvus võideti kätte verd valamata ja üheskoos lauldes. 

Marian Paal, 8. kl

Mina pole küll teistes riikides käinud, kuid olen kuulnud lugusid ja ka vaadanud filme välismaailmast. Üsna paljudes riikides möllavad tornaadod, tsunamid, sõjad, orkaanid ja metsapõlengud, mida  me Eestis kartma ei pea.
Siin ei leidu  erilisi vääriskive, kuid meile ongi väärtuslikud  Eesti metsad, kultuur, traditsioonid ja pere.

Kairit Pettai, 7. kl

 

Eesti ajalugu on väga põnev kuulata. Isa räägib jutte sellest, milline oli elu Eestis tema lapse- ja noorpõlves. Tahaksin kasutada ajamasinat ja minna tagasi, et kogeda põnevat elu koos isaga.
Huvitav, aga samas kurb ning raske oli ka vanavanaema noorus, sest see jäi sõjaaega.  

Kristo Asu, 9. kl

Eesti on üks väike riik Euroopas Läänemere kaldal. Meil on neli aastaaega, ilus loodus ja toredad inimesed. Eesti on ja jääb minu koduks ning olen õnnelik, et elan siin oma pere ja sõpradega. 

Reesi Vissel, 8. kl

Miks on noortel hea Eestis elada?

 

Noorte heaolu ja areng on tähtis igas ühiskonnas. Eestis on noortel mitmeid eeliseid ja võimalusi, mis tagavad neile soodsa keskkonna eneseteostuseks. Eesti pakub noortele head haridussüsteemi, palju vaba aja veetmise võimalusi, rikkalikku kultuuripärandit.

Eestis pakutakse noortele kvaliteetset haridust. Noored saavad osa saada kaasaegsetest õpimeetoditest, mis hõlmavad nii rühmatöid kui projekt-, õues- ja kogemusõpet. Erinevalt mõnedest suurematest riikidest pole Eesti ülerahvastatud ning just seetõttu saavad õpilased siin koolides rohkem õpetajate individuaalset tähelepanu, olgu see juhendamine või lihtsalt toetus. Eriti hästi väljendub see väiksemates maakoolides.

Eestis on noorte jaoks mitmekesised vaba aja veetmise võimalused. Lisaks linnade huvikoolidele tegutsevad  koolide juures erinevad trennid ja ringid. Korraldatakse hulgaliselt noortele suunatud üritusi. Asulates tegutsevad noortekeskused, kus on koos sõpradega võimalik lõbusalt aega veeta. Kaitseliidu noorkotkaste ja kodutütarde programmid sisaldavad palju matkamist, sporti ja laagreid. Igaüks võib leida just endale sobiva ala, millega  tegeleda.

Eesti kultuuripärand aitab noortel paremini mõista oma identiteeti ja päritolu. Iga viie aasta tagant toimub  laulu- ja tantsupidu, kus kantakse uhkusega kohalikke rahvariideid, tantsitakse  ning lauldakse oma kodumaale. Samuti toimub pidevalt pärimuskultuuri üritusi ning  koolides tutvustatakse aina rohkem eesti kultuuri. Murdekeele piirkondades on üha enam levinud kohaliku keele propageerimine laste ja noorte hulgas.

Eesti riik on mitmekesise keskkonnana noortele heaks elukohaks ning aitab neid erinevate kogemuste läbi eluks hästi ette valmistada. Enese pidev arendamine aitab edaspidi hästi toime tulla laias maailmas, kõik kultuuripärandiga seonduv loob aga kuuluvustunde.

Annika Kink, 8. kl