Kevad ärkab meil
 |
| Autor: Kärt Evi Auksimaa |
Küll tal on mõnus!
Annika Kink, 8. kl
Talvetuisk läinud
tagasi põhjamaale,
külmale maale.
Lumi sulanud,
lilled tärkamas jälle.
Kevad on ilus.
Roheliseks on
õues muutunud muru
ja me kaunis Eestimaa.
Kärt Evi Auksimaa, 6. kl
Nüüd see kevad meil jälle käes!
Kas see kevade ilm ka ilus on, eks näe!
Kevadet ka mina väga ootasin,
„Kevadesse võiks seekord saabuda kõik laululinnud,“ mõtlesin.
Kõik ilus olemas on kevades…
Kevadest mõtlen ma, teades,
et kevadele vastu lähen naerdes.
Me kõik võiks rõõmsad olla kevadel,
nii palju me ju saame kevadelt,
kõik halvad mõtted muutund kevadeks.
Kevadeni pole aega, hakkame headeks!
Kevadena teisi aitaks,
kevadeta miskit ei mõikaks,
kevadega halvast põikaks!
Hendrik Jaak Pertel, 8. kl
Kevad jällegi tulnud taas,
kevade soojust ja õhku on tunda,
kõik loomad-putukad oodanud kevadet.
Kuid kevadesse vaadates
märkame kevades nii mõndagi.
Kevadest oleme mõelnud kõik ja
kuidas kevadele öelda, et
armastame kevadel looduses aega veeta,
et kevadelt saame tundeid.
Kevadeks sulanud lumi,
mõtted rändavad järgmise kevadeni.
Kevadena tunnen end ärkamas,
Kevadeta ei ole naeratust näol,
koos kevadega tunneme end hoitud.
Kairit Pettai, 7. kl
Kevad ärkas,
linnud laulsid kevade laulu,
lapsed olid oodanud kevadet
ja nüüd said sukelduda kevadesse -
kõik nägid kevades rõõmu.
Kevadest saadi päikese läiget,
kevadele laulsid linnud.
Kevadel rõõmu on palju,
kevadelt nalju me saame.
Kevadeks valmis oleme,
kevadeni aeg jõudnud.
Kevadeks sulab lumi,
kevadeta see ju ei juhtuks!
Kevadega ärkab maa…
Reesi Vissel, 8. kl
Kevad istub ukse taga
uue kevade soojusega.
Kuuled kevadet sa juba,
kevadesse tule aga!
Kevades on juba linnud,
kevadest ka nende laulud.
Kevadele siristavad,
kevadel veel vilistavad.
Palju meil on kevadelt
lilli, rõõmu kevadeks.
Kevadeni lumi veel,
sulab kevadena teel.
Kevadeta ei saa jääda,
rõõmsaks kevadega saan ma!
Marian Paal, 8. kl
Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva eel kirjutatud mõtted oma kodumaast.
Mulle meeldib Eestis elada. Ma ei jõua ära oodata uut aastaaega, et taas nautida midagi, mida pole pea terve aastaringi jooksul kogenud.
Tahan sellel ilusal maal edasi elada, tutvuda veel rohkemate traditsioonidega, mida tulevikus oma laste ja lastelastega jagada.
Soovin elada vabas riigis, kus mu pere on alati minuga ja keegi ei peaks muretsema homse pärast.
Sandra Asu, 9. kl
Eesti on mulle kallis ilusa looduse ning võimalusega tunda end turvaliselt ja hästi. Mööda maad ringi sõites ei kohta küll kaelkirjakuid ega värvilisi papagoisid, kuid tunned rõõmu, kui möödud kitsekarjast või uhkest põdrast.
Olen uhke, et taasiseseisvus võideti kätte verd valamata ja üheskoos lauldes.
Marian Paal, 8. kl
Mina pole küll teistes riikides käinud, kuid olen kuulnud lugusid ja ka vaadanud filme välismaailmast. Üsna paljudes riikides möllavad tornaadod, tsunamid, sõjad, orkaanid ja metsapõlengud, mida me Eestis kartma ei pea.
Siin ei leidu erilisi vääriskive, kuid meile ongi väärtuslikud Eesti metsad, kultuur, traditsioonid ja pere.
Kairit Pettai, 7. kl
Eesti ajalugu on väga põnev kuulata. Isa räägib jutte sellest, milline oli elu Eestis tema lapse- ja noorpõlves. Tahaksin kasutada ajamasinat ja minna tagasi, et kogeda põnevat elu koos isaga.
Huvitav, aga samas kurb ning raske oli ka vanavanaema noorus, sest see jäi sõjaaega.
Kristo Asu, 9. kl
Eesti on üks väike riik Euroopas Läänemere kaldal. Meil on neli aastaaega, ilus loodus ja toredad inimesed. Eesti on ja jääb minu koduks ning olen õnnelik, et elan siin oma pere ja sõpradega.
Reesi Vissel, 8. kl
Noorte heaolu ja areng on tähtis igas ühiskonnas. Eestis on noortel
mitmeid eeliseid ja võimalusi, mis tagavad neile soodsa keskkonna
eneseteostuseks. Eesti pakub noortele head haridussüsteemi, palju vaba aja veetmise
võimalusi, rikkalikku kultuuripärandit.
Eestis pakutakse noortele kvaliteetset haridust. Noored saavad osa saada kaasaegsetest õpimeetoditest, mis hõlmavad nii rühmatöid kui projekt-, õues- ja kogemusõpet. Erinevalt mõnedest suurematest riikidest pole Eesti ülerahvastatud ning just seetõttu saavad õpilased siin koolides rohkem õpetajate individuaalset tähelepanu, olgu see juhendamine või lihtsalt toetus. Eriti hästi väljendub see väiksemates maakoolides.
Eestis on noorte jaoks mitmekesised vaba aja veetmise võimalused. Lisaks linnade huvikoolidele tegutsevad koolide juures erinevad trennid ja ringid. Korraldatakse hulgaliselt noortele suunatud üritusi. Asulates tegutsevad noortekeskused, kus on koos sõpradega võimalik lõbusalt aega veeta. Kaitseliidu noorkotkaste ja kodutütarde programmid sisaldavad palju matkamist, sporti ja laagreid. Igaüks võib leida just endale sobiva ala, millega tegeleda.
Eesti kultuuripärand aitab noortel paremini mõista oma identiteeti ja päritolu. Iga viie aasta tagant toimub laulu- ja tantsupidu, kus kantakse uhkusega kohalikke rahvariideid, tantsitakse ning lauldakse oma kodumaale. Samuti toimub pidevalt pärimuskultuuri üritusi ning koolides tutvustatakse aina rohkem eesti kultuuri. Murdekeele piirkondades on üha enam levinud kohaliku keele propageerimine laste ja noorte hulgas.
Eesti riik on mitmekesise keskkonnana noortele heaks elukohaks ning aitab neid erinevate kogemuste läbi eluks hästi ette valmistada. Enese pidev arendamine aitab edaspidi hästi toime tulla laias maailmas, kõik kultuuripärandiga seonduv loob aga kuuluvustunde.
Annika Kink, 8. kl