Võitluses ebavõrdsusega

 

Kim Ligget

"Lunastuseaasta"

Garneri maakonnas valitseb naiste ja meeste vahel ebavõrdsus. Naised saavad karistada ka kõige pisemate eksimuste eest. Tihti on siin kaaslaseks surm. Karistatakse lunastuseaastast rääkimise eest, sest keegi ei tohi teada, mis sel ajal toimub. „Keegi ei räägi lunastuseaastast. See on keelatud.”

Lunastuseaastaks nimetatakse aega noorte, 16aastaste tüdrukute elus. Sel ajal arvatakse neil olevat “nõiavägi“, mistõttu pagendatakse neiud terveks aastaks metsikusse loodusesse puhastuma ja oma väge vabastama.

Lunastuseaasta juhatab sisse looritamise tseremoonia, millel osaleb ka teistest erinev Tierney. Ootamatult saab tema kaaslaseks lapsepõlvesõber Michael, kes tuleb lagedale armuavaldusega tüdruku vastu. Algab Tierney teekond lunastuseaastasse, kus ootavad lihunikud, kõlbmatud elamistingimused ja mitmed surmad. Tüdrukule isa poolt õpetatud ellujäämisvõtetest ei ole laagris abi, sest peagi sunnib teda lahkuma õel Kiersten, kes  neiut haavab.

Minnes läbi laagrit ümbritseva taraaugu, kohtab Tierney lihunik Rykerit, keda ta on mitmel korral salaja tähele pannud ning kes võtab tüdruku enda hoole alla. Pärast tervenemist naaseb Tierney laagrisse, kus leiab varasemaga võrreldes poole vähem tüdrukuid räpaste, jõledate ja surma äärel olevatena. Nüüd neiu mõistab, et kogu jutt nõiaväest on laim ning laagrisolijaid ajab hulluks hoopis kohalik kaevuvesi. Ta seab korra majja ja kaasab selleks teisigi tüdrukuid, et teha parem aasta järgmistele. Tierney kohtub veel korra Rykeriga ja nad proovivad koos põgeneda, kuid see luhtub, sest mees tapetakse.

Aasta on lõppenud, aeg tagasi koju minna. Tüdruku saabudes imestatakse Tierney raseduse üle ja nõutakse tema surma. Lapsepõlvesõber Michael tõttab appi ja tunnistab, et see on tema laps, kes eostatud unenägudes kohtumise kaudu. Peagi sünnitab Tierney lapse, kelle nimeks saab Grace Ryker James.

Romaan räägib ebavõrdsusest naiste ja meeste vahel, enda ja teiste eest seismisest ning feminismi levikust. See puudutab just mingil põhjusel vaikima sunnitud naisi ja neid, kelle hääl ei kostu teisteni.

Kuigi teadsin, mida feminism tähendab, ei olnud ma varem sellele tähelepanu pööranud. Igas minu loetud romantilises raamatus kirjeldatakse meest kui kõige imelisemat olendit maailmas, kes teeb tuju heaks, paneb naerma ja tõstab naise esikohale. Raamatus „Lunastuseaasta” on aga hoopis teistmoodi. Seal suhtutakse naisesse kui alamasse, eriti veel juhul, kui tal puudub abikaasa. Mitmed mehed kohtlevad naisi ebaõiglaselt ja neid pahandab iga pisiasi. Unenäost jutustamine võib näiteks võlla saata. „Mehed usuvad, et me saame oma nõiaväge unenägudesse peita.”

Minule jäi arusaamatuks, kust mehed üldse sellisele mõttele tulevad, et naistel on nõiavägi ja miks nad tahavad keelata unenägude nägemise. Miks naised meeste arvates inimestena nii erinevad on ja mispärast meestele samade asjade eest karistusi ei määrata?

Tänapäeval on feminism levinud üle maailma erinevates kultuurides ja ühiskonnagruppides. Selle ajalugu ulatub tagasi mitme sajandi taha ja paljud naised on pidanud feminismi nimel võideldes ennast ohverdama. Loetud raamatus võib viiteid feminismile kohata Tierney emast jutustatu põhjal. Tierney teab, et osad naised saavad salaja metsas kokku, rääkides ja lauldes keelatud teemadel. Raamatu lõpupoole saab tüdruk teada, et tema ema on ühe sellise grupi liige ning kutsub tüdruku samuti kaasa, mis tundub Tierney jaoks uskumatu. „Mulle meenub Rykeri jutt kokkusaamistest. See on selgelt koht, kus tegutsevad naised. „Me kohtume siin täiskuuaegadel,” lausub ema.”

Toetan loomulikult raamatus välja toodud naiste ülestõusu mõtet. Samas on siiski hea, kui elus seisavad naiste kõrval ka mehed. Mulle tundub, et inimesed otsivad pidevalt oma teist poolt, et koos moodustada tervik ja panna ühiskond täiuslikumalt toimima.

Raamat pani mind mõtlema, mida kõike peavad naised päris maailmas üle elama või on seda juba teinud. Arvan, et nii mitmedki naised saavad end „Lunastuseaastat” lugedes mõne raamatukangelasega samastada. Soovitan teosega tutvuda ka meestel - ehk aitab see naiste „nõiaväest” paremini aru saada ...

Annika Kink, 8. kl

Raamatute arvustamise konkursil "Ulakass" Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi preemia

Haikudega kevadesse

 Kevad ärkab meil

Autor: Kärt Evi Auksimaa

siin lilleõite vahus.

Küll tal on mõnus!

Annika Kink, 8. kl

Talvetuisk läinud

tagasi põhjamaale,

külmale maale.  

Lumi sulanud,

lilled tärkamas jälle.

Kevad on ilus.

Roheliseks on

õues muutunud muru

ja me kaunis Eestimaa.

Kärt Evi Auksimaa, 6. kl

Eesti keel kevades

Nüüd see kevad meil jälle käes!

Kas see kevade ilm ka ilus on, eks näe!

Kevadet ka mina väga ootasin,

„Kevadesse võiks seekord saabuda kõik laululinnud,“ mõtlesin.

Kõik ilus olemas on kevades…

Kevadest mõtlen ma, teades,

et kevadele vastu lähen naerdes.

Me kõik võiks rõõmsad olla kevadel,

nii palju me ju saame kevadelt,

kõik halvad mõtted muutund kevadeks.

Kevadeni pole aega, hakkame headeks!

Kevadena teisi aitaks,

kevadeta miskit ei mõikaks,

kevadega halvast põikaks!

Hendrik Jaak Pertel, 8. kl

Kevad jällegi tulnud taas,

kevade soojust ja õhku on tunda,

kõik loomad-putukad oodanud kevadet.

Kuid kevadesse vaadates

märkame kevades nii mõndagi.

Kevadest oleme mõelnud kõik ja 

kuidas kevadele öelda, et

armastame kevadel looduses aega veeta,

et kevadelt saame tundeid.

Kevadeks sulanud lumi,

mõtted rändavad järgmise kevadeni.

Kevadena tunnen end ärkamas,

Kevadeta ei ole naeratust näol,

koos kevadega tunneme end hoitud.

Kairit Pettai, 7. kl

Kevad ärkas,

linnud laulsid kevade laulu,

lapsed olid oodanud kevadet

ja nüüd said sukelduda kevadesse -

kõik nägid kevades rõõmu.

Kevadest saadi päikese läiget,

kevadele laulsid linnud.

Kevadel rõõmu on palju,

kevadelt nalju me saame.

Kevadeks valmis oleme,

kevadeni aeg jõudnud.

Kevadeks sulab lumi,

kevadeta see ju ei juhtuks!

Kevadega ärkab maa…

Reesi Vissel, 8. kl

Kevad istub ukse taga

uue kevade soojusega.

Kuuled kevadet sa juba,

kevadesse tule aga!

Kevades on juba linnud,

kevadest ka nende laulud.

Kevadele siristavad,

kevadel veel vilistavad.

Palju meil on kevadelt

lilli, rõõmu kevadeks.

Kevadeni lumi veel,

sulab kevadena teel.

Kevadeta ei saa jääda,

rõõmsaks kevadega saan ma!

Marian Paal, 8. kl

Mõeldes Eestile

 Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva eel kirjutatud mõtted oma kodumaast.

Mulle meeldib Eestis elada. Ma ei jõua ära oodata uut aastaaega, et taas nautida midagi, mida pole pea terve aastaringi jooksul kogenud.
Tahan sellel ilusal maal edasi elada, tutvuda veel rohkemate traditsioonidega, mida tulevikus oma laste ja lastelastega jagada.
Soovin elada vabas riigis, kus mu pere on alati minuga ja keegi ei peaks muretsema homse pärast.

Sandra Asu, 9. kl

Eesti on mulle kallis ilusa looduse ning võimalusega tunda end turvaliselt ja hästi. Mööda maad ringi sõites ei kohta küll kaelkirjakuid ega värvilisi papagoisid, kuid tunned rõõmu, kui möödud kitsekarjast või uhkest põdrast.  
Olen uhke, et taasiseseisvus võideti kätte verd valamata ja üheskoos lauldes. 

Marian Paal, 8. kl

Mina pole küll teistes riikides käinud, kuid olen kuulnud lugusid ja ka vaadanud filme välismaailmast. Üsna paljudes riikides möllavad tornaadod, tsunamid, sõjad, orkaanid ja metsapõlengud, mida  me Eestis kartma ei pea.
Siin ei leidu  erilisi vääriskive, kuid meile ongi väärtuslikud  Eesti metsad, kultuur, traditsioonid ja pere.

Kairit Pettai, 7. kl

 

Eesti ajalugu on väga põnev kuulata. Isa räägib jutte sellest, milline oli elu Eestis tema lapse- ja noorpõlves. Tahaksin kasutada ajamasinat ja minna tagasi, et kogeda põnevat elu koos isaga.
Huvitav, aga samas kurb ning raske oli ka vanavanaema noorus, sest see jäi sõjaaega.  

Kristo Asu, 9. kl

Eesti on üks väike riik Euroopas Läänemere kaldal. Meil on neli aastaaega, ilus loodus ja toredad inimesed. Eesti on ja jääb minu koduks ning olen õnnelik, et elan siin oma pere ja sõpradega. 

Reesi Vissel, 8. kl

Miks on noortel hea Eestis elada?

 

Noorte heaolu ja areng on tähtis igas ühiskonnas. Eestis on noortel mitmeid eeliseid ja võimalusi, mis tagavad neile soodsa keskkonna eneseteostuseks. Eesti pakub noortele head haridussüsteemi, palju vaba aja veetmise võimalusi, rikkalikku kultuuripärandit.

Eestis pakutakse noortele kvaliteetset haridust. Noored saavad osa saada kaasaegsetest õpimeetoditest, mis hõlmavad nii rühmatöid kui projekt-, õues- ja kogemusõpet. Erinevalt mõnedest suurematest riikidest pole Eesti ülerahvastatud ning just seetõttu saavad õpilased siin koolides rohkem õpetajate individuaalset tähelepanu, olgu see juhendamine või lihtsalt toetus. Eriti hästi väljendub see väiksemates maakoolides.

Eestis on noorte jaoks mitmekesised vaba aja veetmise võimalused. Lisaks linnade huvikoolidele tegutsevad  koolide juures erinevad trennid ja ringid. Korraldatakse hulgaliselt noortele suunatud üritusi. Asulates tegutsevad noortekeskused, kus on koos sõpradega võimalik lõbusalt aega veeta. Kaitseliidu noorkotkaste ja kodutütarde programmid sisaldavad palju matkamist, sporti ja laagreid. Igaüks võib leida just endale sobiva ala, millega  tegeleda.

Eesti kultuuripärand aitab noortel paremini mõista oma identiteeti ja päritolu. Iga viie aasta tagant toimub  laulu- ja tantsupidu, kus kantakse uhkusega kohalikke rahvariideid, tantsitakse  ning lauldakse oma kodumaale. Samuti toimub pidevalt pärimuskultuuri üritusi ning  koolides tutvustatakse aina rohkem eesti kultuuri. Murdekeele piirkondades on üha enam levinud kohaliku keele propageerimine laste ja noorte hulgas.

Eesti riik on mitmekesise keskkonnana noortele heaks elukohaks ning aitab neid erinevate kogemuste läbi eluks hästi ette valmistada. Enese pidev arendamine aitab edaspidi hästi toime tulla laias maailmas, kõik kultuuripärandiga seonduv loob aga kuuluvustunde.

Annika Kink, 8. kl