100 sõna Eestile

Estonia, Viro, Estland, Igaunija, Eesti. E-E-S-T-I! Meie oma kallis ja maailmapildis alles nooruke Eesti riik on jõudmas oma esimese kolmekohalise numbrini. 

Veel 101 aastat tagasi, keset suurt maailmasõda, poleks ilmselt enamus eestlastest uskunud mõtet iseseisvusest ja oma riigist, kuna jääme oma suuruses vene vägedele oluliselt alla. Kuid maailmas valitseb siiski tasakaal ehk Eesti, kes numbriliselt väike, on mõtetelt suur. Päästekomitee suutis kasutada ära õiget hetke ja astuda samm mitte ainult enda, vaid kogu maailma jaoks. Uute rahvusriikide teke tol ajal oli uue mõtlemise, isegi uue ajastu algus. Võitlesime end teiste sekka, hüüdes justkui: „Me oleme siin! Me oleme tähtsad! Me ei anna alla!“ 

Sellest on möödunud sada aastat. Aeg on tähistada ja mäletada. Palju õnne, Eesti Vabariik!

Marika, 9. kl

100 sõna Eestile. Mulle meeldib elada Eestis

Mulle meeldib elada Eestis, kuna Eesti on väike ja ühtehoidev riik.

Eestlaste kokkuhoidlikkust ja uhkust oma riigi üle näeb loomulikult laulu- ja tantsupeol, kuhu inimesed üle Eesti kokku tulevad. Mulle endale väga meeldib tantsupidu, kuna see elamus, mis sealt saan, on imeline, mida ei oska isegi sõnadesse panna. Ise peab kohal käima, et aru saada, kui võimas kõik on. 

Olla eestlane on eriline ja mulle see meeldib. Meid pole palju nagu ameeriklasi või venelasi -  oleme haruldased. Eestis pole nii palju probleeme, nagu seda jagub suurriikides. Eestlased elavad rahulikult ja ajavad oma eesti asja. 

Hea, et elan Eestis ning kindlasti ei kavatse tulevikus välismaale kolida. Seda ütles ka 2017. aasta tantsupidu ,,Mina jään“.

Airin, 9. kl

100 sõna Eestile. Eesti on minu kodu

Olen eestlane ja elan Eestis. Mulle meeldib siin, sest siin on mu kodu, pere, sõbrad ja sugulased.

 

Eestis on hea elada, sest siin on ilus ja puhas loodus. Igal kevadel korraldataks talguid “Teeme ära“, mille käigus inimesed koristavad oma kodukohas. See on tore üritus, minagi olen kodulähedastest talgutest osa võtnud.

Tore, et Eestis on neli aastaaega – kevad, suvi, sügis, talv. Kevad on looduse tärkamise aeg. Suvel saab ujumas käia. Sügisel kaunistavad loodust värvilised puulehed. Talvel saab suusatada ja kelgutada.

Mulle meeldib, et Eesti on väike riik. Siin on hea ja turvaline elada. Ma armastan Eestimaad ja jään siia igaveseks.

Rainar, 6. kl

Sinine on sinu taevas..., must on mullapind.., valgeis ehteis Eesti kased... - need on algse Eesti lipulaulu laulusõnad, mis kirjeldavad minu arvates väga hästi Eestit – minu kodumaad.

 

Süvenedes tänapäeva ajakirjandusse, jääb kahjuks kõlama  igalt poolt, et Eestis on halb elada, maksud on kõrged, palgad väikesed, keegi ei vastuta millegi eest. 

Peale negatiivsuse on Eestis minu arvates siiski palju positiivset, mida pole kuskil kirjas, vaid seda on vaja tunnetada. Kõige olulisem on see, et meil ei ole sõda. Meil ei ole suuri looduskatastroofe, me saame õppida koolis oma emakeeles.

Eesti on väike iseseisev, demokraatlik riik Läänemere kaldal. Olen uhke, et olen selle riigi kodanik.

Reinar, 9. kl

100 sõna Eestile. Eesti Vabariik - 100

Eesti esimene vabakssaamine oli 100 aastat tagasi . 24. veebruar on Eesti Vabariigi aastapäev. Eesti on minu, sõprade ja pere kodumaa. Mulle meeldib elada siin, sest see on vaba maa. Mulle ei meeldiks siin elada, kui Eesti ei oleks vaba. 

Mulle meeldib, et meil on neli aastaaega. Talvel saab kelgutada ja suvel saab käia ujumas, vees mängida saab ka. Sügisel valmivad puuviljad ja marjad. Kevadel õitsevad ilusad lilled ja on minu sünnipäev. 

 

Eesti 100 on tähtis päev Eestile ja meie rahvale. Soovin, et Eesti sünnipäev oleks meeldiv ja tore päev kõigile. Palju õnne sulle, Eesti!

Chris, 5. kl

100 sõna Eestile. Linna- või maaelu?

Mina elan maal ja ei oleks nõus mingi hinna eest linna elama minema, kuna linnaelu ei ole kaugeltki nii huvitav kui maaelu.

Tänu maal elamisele olen ma tohutul hulgal teadmisi ja tarkusi saanud, millega linnas pole midagi peale hakata. 

Räägitakse, et maal on raske elada. See on vale jutt. Võib-olla on pood kaugemal ja peab linna tööle käima, kuid ära ikka saab elatud. Koole ka ikka on ja koolibussid käivad. Maainimesed kasvatavad ise endale osa toidust ja teevad hoidiseid. Linnas loomulikult kõik käe-jala juures. Niimoodi muutuvad inimesed laisaks. Jah, elu on küll lihtsam, kuid ega kõik  sinna linna ära mahu.

Mina jään alati maale elama, kuna mulle ei meeldi, kui ümberringi on palju inimesi ja käib pidev sagimine.

Kristo, 9. kl

Mina olen terve oma elu elanud maal ja ei seo oma elu mingil juhul linnaga. Ainult siis, kui teise kooli õppima lähen. 

Maal on suvel palju tööd vaja ära teha, aga sellega olen juba harjunud. Meil on kodus kõik ära jaotatud, mida keegi teeb: mina koristan tube, niidan vahepeal muru, aitan ema aiatöödega, toon puud sauna, kastan taini. Suvel on majapidamises palju abikäsi vaja. Õhtuti saan vaba aega nautida. Töö tehtud, saan sõita võrriga, käia jooksmas, kohtuda sõpradega. 

Talvel on rohkem vaba aega kui suvel. Talvel istume vahepeal õhtul Kristo Žigulis ja kuulame muusikat. 

Kui ma suureks saan, siis kolin maale, kus on hea ja rahulik omaette elada. 

Kristi, 7. kl

100 sõna Eestile. Käisin laulupeol

Ma mäletan  liiga hästi seda tunnet, kui pidin Tallinnasse laulupeole sõitma. Närvis olin, teist sõna selle jaoks ei tea, sest ma ei olnud kunagi kodust rohkem kui päeva ära olnud, aga nüüd lähen lausa kolmeks päevaks. 

Proovidel kõik teadsid, et  laulupidu on tähtis ja peab käituma korralikult. Nii ka tehti. Kui proove ei toimunud, käisime filme vaatamas, muuseume külastamas ja isegi niisama pargis kõndimas. 

Kui kõik proovid olid läbi, valmistusime rongkäiguks. Rongkäigu ajal lehvitasime Eesti lippu. Teekond lauluväljakule oli minu jaoks pikk ja jalad  surmväsinud.

Laulupeol oli näha, kui tähtis üritus see  eesti inimestele on, sest lauluväljakul viibis rohkem inimesi, kui ma iialgi näinud olin. Mul tekkis uhke ja tänulik tunne, et sain võimaluse laulda meie riigile.

Aigar, 9. kl