21. märts 2013

Sipelga lasteaed

Mul oli väga tore aeg lasteaias

Hommikuti, kui ma ärkasin, vaatasin telekat ja sõitsin jalgrattaga kiiresti lasteaeda. Kui jõudsin kohale, jooksin kähku majja ja võtsin õueriided seljast. Mina olin alati viimane, kes lasteaeda jõudis. Jõudsin just söögi ajaks. Kui sai söödud, läksin kohe sõprade juurde mängima. Mängisime kas autode või klotsidega. Ehitasime klotsidest autodele radu. Mina olin alati kõige sõbralikum. Kui me õue läksime, kõndisin mina kiikude poole, kus mõtlesime sõpradega mängu välja. Tegime kiigurallit. Vaatasime, kes kõige kiirema hoo saab.

Kui õueaeg läbi, hakkasime lõunat sööma. Siis sai hästi väheke mängida. Kõik pidid pärast mängu magama minema. Lõunauinak polnud kõige hullem. Muidugi oleks võinud üleval olla ja mängida. Kõik oleks seda tahtnud.

Meil ei olnud iial igav, kuna mõtlesime iga kord uusi mänge. Kui oli vähem lapsi, läksime jälle õue, kus turnisime ja kiikusime. Siis mängisin Ingaga kabet ja malet. Mina pidin tegelikult Ingale õpetama malet, nii et mängisime ainult kabet. Olin alati viimane laps, kes koju läks.

Mulle meeldisid väga lasteaiakasvatajad ja mul oli tore aeg lasteaias.

Martin Oja, 4. kl


Kuidas ma presidendiks sain

Kui ma lasteaias käisin, mängisime ükskord riigikogu, sest oli vabariigi sünnipäev.

Kõigepealt toimusid valimised. Õpetaja küsis, kes tahab olla president. Mina tõstsin käe ja saingi presidendiks. Võtsin kõik seadused vastu. Kõige parem seadus oli see, et lõuna ajal ei pea magama minema. Olime hoopis õues. Kui tuppa tulime, mängisime jälle riigikogu.

Mulle meeldis olla president.

Kristo Juul, 4. kl


Lasteaia mälestused

Mina mäletan lasteaiast seda, et magasime lõunaund, mängisime õues ja toas. Kord korraldasime mina, Alice ja Stella kasvatajatele ning teistele lastele etenduse. Kõik naersid, nii et pisarad silmis. See oli vahva!

Laura Baranov, 3. kl


Mälestusi lasteaiast

Käisin Varstu lasteaias neli aastat. Minule on jäänud sealt palju mälestusi.

Oli ilus päev, kui lasteaed pidas sünnipäeva. Soovisime lasteaiale palju õnne ja sõime torti.

Minule meeldis veel tüdrukute päev, kui külla tulid Varstu Keskkooli tüdrukud. Meil värviti küüsi, tehti meiki ning soenguid, Minu jaoks oli see väga lõbus.

Igal vastlapäeval käisime vastlaliugu laskmas. Ühe korra olen saanud medali kõige pikema liu eest.

Lasteaias oli tore. Kui võimalik, käiksin seal veelgi.

Karin Kender 4. kl


Lõbus mäng

Neli aastat tagasi käisin veel lasteaias. Mul oli seal palju sõpru, kellega mängisime igasuguseid põnevaid mänge.

Meie lemmikmäng oli „Haikala“. Seda mängu mängisime tagaaias paviljoni juures. Mäng käis nii, et üks laps ajas teisi lapsi taga ja kui sai selle lapse kätte, hakkas kättesaadu haikalaks ning asus teisi taga ajama.

Reinar Vissel, 4. kl


Minu mälestused

Lasteaia kõige paremaid hetki meenutan ikka aeg-ajalt.

Hommikuti ei tahtnud mõnikord süüa ja lükkasime pudru ühte taldriku äärde. Vahel tegime magamistoas tantse, näidendeid, laule ja ehitasime suurtest klotsidest maju. Pärast kutsusime juhataja Liivi magamistuppa ja palusime tal kott-toolile istuda. Me näitasime Liivile seda, mis välja mõtlesime.

Kui olime lasteaias, ei tahtnud me üldse lõuna ajal magada, Nüüd, kui oleme koolis, tahaks just magada, sest õppimine väsitab.

Minule meeldis kõige rohkem lasteaias vaadata telekat ja käia õues. Lasteaia aeg oli tegelikult väga lahe, sest seal sai kogu aeg nalja ja kurba tuju tundsime harva.

Olen väga õnnelik, et käisin Varstu Sipelga lasteaias.

Alice Saluorg, 3. kl

1. märts 2013

Mida on mulle andnud kirjanduse lugemine?


Lugemine on üks osa iga inimese argielust. Ma armastan lugeda, sest minu jaoks on see rahustav tegevus, mille käigus leian alati vastused oma küsimustele ja lahendused probleemidele.

Noorsooromaanide lugemine on minu hobi. Selliseid romaane lugedes saan teada, mis tegelikult noorte vahel toimub. Millised on nende mured ja probleemid, millist elu elavad. Sellist kirjandust lugedes saan kaasa suure õpetuse ja hulgaliselt mõtteainet, sest  püüan ise raamatutegelaste tehtud vigu vältida.

Muidugi ei puudu mu raamatute virnast ka ulmekirjandus. Vampiirid, libahundid ja nõiad on täiuslik kooslus, kui on vaja oma fantaasiat arendada. Nagu keegi meist poleks iial mõelnud, mis siis juhtub, kui kohtun mõne libahundi või vampiiriga. Ulmekirjandus on minu jaoks kui adrenaliinusööst, mis läbib langevarjuhüppajat. Selline kirjandus annab mulle imelise fantaasiamaailma.

Ulmekirjandusest tuntuimaks pean „Harry Potterit“, millest olen lugenud vaid kolme osa. „Videviku saaga“ osad olen aga kõik läbi lugenud, mõned isegi mitu korda. Nüüd aga hakkasin lugema „Vampiiri päevikuid“, millest on tehtud ka samanimeline sari.

Eesti kirjandus pole just mu lemmik, aga ka see on täiesti loetav. Kahjuks pean tunnistama, et eesti klassikast, kasvõi Oskar Lutsu teostest olen lugenud vaid „Kevadet“. Põhjuseks on ilmselt see, et olen nende põhjal tehtud filme näinud kümneid ja kümneid kordi.

Eesti luulekirjandus sisaldab „kulda”. Kes siis poleks lugenud Koidulat või Juhan Liivi? Hetkel tulevad mulle meelde Juhan Liivi luuletuse read. Tsiteerin: „ Mis on, mis paistab kaugel merel? Kas laev sealt tuleb, mis ta toob...“ Ja minu lemmikuks on Ernst Enno „Nii vaikseks kõik on jäänud.“ Ma ei tea ühtki nii sügavamõttelist luuletust kui see. Eesti luulekirjandusest näeb väga hästi Eestimaa valu ja kannatust, rõõmu ja õnne. Kõige paremini aga luuletaja enda hetkeseisu ja olemust. Näiteks Juhan Liivi loomingus on näha tema haigusega kaasnenud süngust. Lydia Koidula luules aga tema suurt isamaa-armastust ja tundeelu.

Mõeldes sellele, mida olen saanud eesti kirjandust lugedes, leian vaid ühe vastuse: ajalootunnetuse. Tänu sellele tean ma oma vaarvanemate elust ja kannatustest, mida kõike on nad läbi elanud. Ja mis peamine, kui palju oleme me saavutanud ja valesti teinud.

Raamatute lugemine on minu jaoks tohutult tähtis, sest see annab mulle laiema silmaringi ja parema ühiskonnatunnetuse. Lugemiseta jääks ma enesekeskseks ja rumalaks ning raskem oleks oma unistusi ellu viia.

Kadri Vellak, 9.kl

Sõbral külas

Minu aeg sõbra juures oli lahe.

Kui ma Kristo teeotsast sisse sõitsin, tuldi kohe vastu. Koerad haukusid ja Kristo lehvitas. Sisenesin ja kõik  teretasid. Me olime natukene arvutis. Siis läksime õue. Me kelgutasime ja lasime lumelauaga mäest alla. Kristi tuli ka ja hakkasime mängima mäe- kuningat. See käib niimoodi, et üks on mäe otsas ja teine peab ta alla tõmbama ning  ise minema üles. Kui me olime läbimärjad, läksime tuppa. Me sõime koos  teistega ja vaatasime telekast sporti. Siis olime veel arvutis ja vaatasime saadet „Heeringas veenuse õlal“. Varsti tuli isa järele. Ma ei tahtnud ära minna, aga pidin.

Mulle meeldis väga Kristo pool olla ja loodan, et saan uuesti minna.

Martin, 4. klass

Omavalmistatud auto

Suvel tuli mul mõte, et võiks ehitada puidust auto.

Tegime koos Reinariga auto raami ja kapoti osa ja vanaisa abiga mõlemad sillad. Sellise autoga  oli väga hea sõita. Ainuke halb asi oli see, et autot pidi tõukama, et saaks sõita. Järgmisel suvel tahaks autole mootorit, et ise edasi liiguks. Tegime talle  kabiini, aga see tuli liiga suur ja auto oli raskem. Panime ka päris auto istme ja turvavöö. Mängisime  liiklusõnnetusi ja sõitsime meelega kraavi  ning  võssa. Ükskord sõitsime autoga põllu peale ja pildusime selle pori ja mulda täis. Pesime hiljem ta puhtaks.

Mulle meeldis autoga väga sõita. Praegu on ta katki, aga varsti parandame Reinariga selle ära.

Kristo,  4. klass

Kodutütardeks astumine

Käisime  Kuldres, et saada kodutütardeks.
 
Bussis õppisime kodutütarde vannet. Naine, kes meid bussis valvas, oli väga kuri. Kui kohale jõudsime, panime riided varna ja läksime aulasse. Varem  oli seal proov. Enne tseremoonia algust kartsime väga. Laura kogu aeg muretses ja niheles. Alustati küünalde süütamisega. See tegi natuke nalja, sest poiss, kes küünla süütas, seisis hästi kühmus. Veel lauldi ja tantsiti. Siis pidime kõndima rivis lipu juurde ja andma vannet. Hiljem  pidime kirjutama  oma allkirja. Üks tüdruk paigutas oma allkirja Marika nime alla. Arvame, et ta ei osanud lugeda. Seejärel anti meile tunnistused ja kaelarätid. Järgmisena tegime pildi. Siis läksime kringlit sööma ja morssi jooma. Küsisime luba koolimaja uurida. Peale seda läksime bussi peale.

See oli väga lõbus päev.

Marika, 4. klass ja Stella, 3. klass

Noorkotkad ja kodutütred

Me käisime Kuldre koolis  noorkotkaste ja kodutütarde vastuvõtul. Algul harjutasime rivistust ja lugesime peast tõotust. Pärast saime istuma tagasi. Varsti hakkaski aktus pihta. Kui rivistus lõppes, kirjutasime oma allkirja ja saime kaelarätiku ning  kollase paberi koos kaardiga, kus oli meie pilt. Kui me rivistusime, siis lugesime tõotust.

Tahan olla korralik ja aus,
armastada oma kodu ja isamaad,
austada ligimest ja jääda ustavaks,
kodutütarde põhimõtete ja seadustele.

Selline oligi meie Kuldres käik.

Alice ja  Laura,  3. klass