20. mai 2018

Ma ei meeldi loomadele


Mulle meeldivad loomad, aga mina ei meeldi neile. See võiks olla lausa mu elumoto, sest täpselt nii ongi, ilma naljata.  Iroonilisena mõjub asjaolu, et mul endal on kodus kaks kassi, kuid kui keegi küsib, ütlen alati, et nad ei ole minu, vaid ülejäänud pere lemmikud. 
 

Kuidas saan aru, et ma ei meeldi oma pere kassidele? Neil on tehtud justkui kokkulepe, et hoiame omavahel sõbralikku distantsi, siis ei juhtu  midagi. Kodus ei tule nad kunagi minu lähedale, kuigi teistele pereliikmetele poevad küll suure rahuloluga. Räägitakse, et kui sa oled loomadele midagi halba teinud, jätavad nad selle meelde. Minu puhul on lugu hoopis teine. Ma pole kunagi ühelegi loomale halba teinud ja ei teeks ka iial. Ma lihtsalt ei meeldi neile.
 

Asi pole ainult kassides, vaid üleüldiselt loomades. Saan  kuskil kokku võõra koeraga ja vahet pole, kes mu kõrval seisab, alati läheb  koer teise inimese käest paisid paluma. Kui mina lähen looma paitama, siis tavaliselt ta taganeb vaikselt.
 

Olen mõelnud, miks nii. Ilmselt ei meeldi loomadele minu ``jõuväli´´. Arvan, et teatud  emotsioon, mis minust õhkab, on neile vastumeelne. Ise ma küll ei tea, mis nimelt neljajalgseid häirib,  kuid kui loomad oskaksid rääkida, küsiksin neilt seda kindlasti.
 

Tean, et kõlab masendavalt elu ilma lemmikloomadeta. Kuid mind see nii väga ei häirigi. Loodan, et kuskil maailmas leidub  üks lemmik, kes mind armastada suudab. Oma unistustes leian selle õige üles ja annan talle  kogu oma armastuse, mis mul on.
 

Stella, 8. kl
Lemmikloomajuttude võistluse I koht