Kui oleksin loom, siis kindlasti saksa lambakoer, kes on minu arvates kõige koerasem koer. Saksa lambakoerad on välimuselt tugevad ja ilusad. Iseloomult pereliikmeid hoidvad ja kaitsvad loomad.
Koerana olen hea sõber ja valvur oma lähedastele. Mulle meeldib, et igal hommikul tervitab mind perekond. Kui kõik hommikuti kooli ja tööle lähevad, asun mina maja valvama. Tegelikult hoian kodul silma peal kogu aeg – nii öösel kui päeval. Mulle meeldib ka, kui minuga mängitakse. Samuti naudin pikki metsajalutuskäike pereliikmetega. Metsas on põnev: palju erinevaid lõhnu ja helisid. Need teevad mind ärevaks, sest võib-olla mõni loom tahab peremeest rünnata. Pean valvas olema.
Oma perekonda sattusin aastaid tagasi. Pereema nägi minu pildiga kuulutust ja ostis mu ära. Mäletan, et sel päeval paistis päike kuidagi eriliselt soojalt. Olin tookord kolmekuune, aga tundsin juba siis ennast tähtsana. Minu uueks koduks sai talu, kus elas kaks suurt ja kolm väikest inimest ja mis hakkas kohe meeldima. Perega koos elab veel üks naljakas tegelane - kass. Ükskord perepoeg ütles mulle: „Ole hea koer ja ära kiusa rohkem kassi“. Tegelikult ma ei kiusanudki teda, kass ise tahtis tagaajamist.
……………………….
Kõik kodused loomad meeldivad mulle. Kõige lemmikumat on muidugi raske valida, sest igaühte armastan erinevalt. Kuigi eelistan siiski koera, sest ta kaitseb mind ning on mulle seltsiks pallimängus ja metsaskäigul.
Mäletan seda aega, kui meil veel koera ei olnud ja ainsaks lemmikuks kass. Kass oli armas küll, aga ta ei tundnud mingisugust rõõmu minu nägemisest. Nüüd, kui majas on koer, tunnen et mul on päris tõeline sõber. Ta rõõmustab alati, kui koju tulen, jookseb mulle vastu ja liputab saba. Koer tuleb minuga alati metsa kaasa ja näha on, et see meeldib, sest ta jookseb minu ees ja aeg-ajalt vaatab ikka, kas jõuan järele. Muidugi on tulnud mulle koos koeraga kohustusi juurde. Sellele vaatamata tunnen, et olen saanud endale tõelise sõbra.
Rainar, 6. kl
Lemmikloomajuttude võistluse III koht