Ma mäletan veel, kui ma käisin koos oma vanaema ja vanaisaga „Uma peol“.
Otsisin endale kaua riideid, sest ei teadnud, kas valida kleit või pikad püksid. Olin ainult kuueaastane ja nii elevil, õnnelik ja uudishimust plahvatamas.
Peopaik oli rahvast täis ja teretasin kõiki tuttavaid. Kui kontsert algas, jäid kõik vaikseks, isegi sülelapsed. Siis tulid lavale lauljad ja tantsijad ning hakkasid laulma laulu „Eesti muld ja Eesti süda“. Miski helises mu hinges - see laul oli nii ilus ja eriline. Oleksin tahtnud ise seal laval olla ja koos teistega laulda.
See päev jääb mulle elu lõpuni meelde ja laul mu kõrvu helisema.
Karoliina, 7. kl