Ma mäletan liiga hästi seda tunnet, kui pidin Tallinnasse laulupeole sõitma. Närvis olin, teist sõna selle jaoks ei tea, sest ma ei olnud kunagi kodust rohkem kui päeva ära olnud, aga nüüd lähen lausa kolmeks päevaks.
Proovidel kõik teadsid, et laulupidu on tähtis ja peab käituma korralikult. Nii ka tehti. Kui proove ei toimunud, käisime filme vaatamas, muuseume külastamas ja isegi niisama pargis kõndimas.
Kui kõik proovid olid läbi, valmistusime rongkäiguks. Rongkäigu ajal lehvitasime Eesti lippu. Teekond lauluväljakule oli minu jaoks pikk ja jalad surmväsinud.
Laulupeol oli näha, kui tähtis üritus see eesti inimestele on, sest lauluväljakul viibis rohkem inimesi, kui ma iialgi näinud olin. Mul tekkis uhke ja tänulik tunne, et sain võimaluse laulda meie riigile.
Aigar, 9. kl