Mina elan maal ja ei oleks nõus mingi hinna eest linna elama minema, kuna linnaelu ei ole kaugeltki nii huvitav kui maaelu.
Tänu maal elamisele olen ma tohutul hulgal teadmisi ja tarkusi saanud, millega linnas pole midagi peale hakata.
Räägitakse, et maal on raske elada. See on vale jutt. Võib-olla on pood kaugemal ja peab linna tööle käima, kuid ära ikka saab elatud. Koole ka ikka on ja koolibussid käivad. Maainimesed kasvatavad ise endale osa toidust ja teevad hoidiseid. Linnas loomulikult kõik käe-jala juures. Niimoodi muutuvad inimesed laisaks. Jah, elu on küll lihtsam, kuid ega kõik sinna linna ära mahu.
Mina jään alati maale elama, kuna mulle ei meeldi, kui ümberringi on palju inimesi ja käib pidev sagimine.
Kristo, 9. kl
Mina olen terve oma elu elanud maal ja ei seo oma elu mingil juhul linnaga. Ainult siis, kui teise kooli õppima lähen.
Maal on suvel palju tööd vaja ära teha, aga sellega olen juba harjunud. Meil on kodus kõik ära jaotatud, mida keegi teeb: mina koristan tube, niidan vahepeal muru, aitan ema aiatöödega, toon puud sauna, kastan taini. Suvel on majapidamises palju abikäsi vaja. Õhtuti saan vaba aega nautida. Töö tehtud, saan sõita võrriga, käia jooksmas, kohtuda sõpradega.
Talvel on rohkem vaba aega kui suvel. Talvel istume vahepeal õhtul Kristo Žigulis ja kuulame muusikat.
Kui ma suureks saan, siis kolin maale, kus on hea ja rahulik omaette elada.
Kristi, 7. kl