Heliseb kõrvus,
kaare poole minnes,
viis.
Heliseb hinges,
kaare alla seistes,
viis.
Heliseb siis, kui laulame,
siis, kui kätel kanname,
kanname viisi,
mis meis kõigis.
Seda ühtsust ei vii
võõras viis.
Viiks vaid meie tahtmatus
kanda midagi nii suurt,
nii tähtsat ja hindamatut.
See viis, mil
vabaduse hind,
võiks jalust rabada
oma võimsusega ka sind.
Kui laseksid vaid
igal viimsel helil
leida oma koht
oma hingesopis.
Ümise kaasa.
Mis tuleb su seest?
See ongi see viis,
võitle selle eest.
Sofia, 8. kl
Laulupeo-teemalise jutuvõistluse I koht