19.5.19

Nägin und...

Eestis on viimasel ajal palju vihkamist ja sallimatust. Viha võib tunda igal pool, kuid eriti võimendub see sotsiaalmeedias. Põhjus, miks inimesed elavad oma negatiivsed emotsioonid välja internetis, on lihtne.  Läbi ekraani ei teki paljudel süütunnet ja sotsiaalmeedias saab säilitada anonüümsuse. Mõeldes sellele, et uus generatsioon peab üles kasvama keskkonnas, kus on nii suur kibestumus, muutun tohutult kurvaks.

Mõeldes laulu- ja tantsupeole, ei saa ma aru, kust sellised sappi täis inimesed tulevad. Paljud eestlased tunnevad rõõmu kooslaulmisest ja-tantsimisest ning seda saab iseloomustada ühe sõnaga - ühtsus. Nii laulukaare alla kui Kalevi staadionile jagub  palju positiivset energiat, mille tekitavad  MEIE INIMESED. Meie oma eesti rahvas on oma ühtsuses võimeline tekitama tunde, mis jääb meelde terveks eluks… Tunde, mis liigutab kõiki südamepõhjani ja ei jäta kedagi külmaks. Miks ei suuda inimesed üksteise vastu olla kogu aeg sallivad ja head nagu laulu- ja tantsupeol? Mõelda vaid, kui palju toredam oleks Eestis elada.

Ma nägin kord und Eestist, kus üksteist aidatakse, elatakse teistele kaasa, ollakse sallivad ja ühtsed. Ma nägin und laulu- ja tantsupeost.

Stella 9. kl
Laulupeo-teemalise jutuvõistluse eripreemia


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar