Vaatan üle ääre alla,
mida mina näen?!
Häälepaelad puha valla,
laulavad seal mäel.
Laulab üks…laulab kaks,
neid ju mitu tuhat?
Laulab ema, isa, laps,
viise aina uhab.
Inimesi, oi kui palju
laulab kaare all!
Kokku laulavad nii valjult,
langeks iga vall.
Kindel jalgealune
mul siiski garanteeritud,
sest teadagi, kaar -
see ju tsementeeritud!
Kuid üks laviin,
mille vastu sa iialgi ei saa,
on need tunded,
mis sust üle uhuvad.
Seisad laulukaare all,
kõrval, kasvõi ääre peal.
Puutumata ei jää sinu kõrvad ega hing.
Ei eal.
Sofia, 8. kl
Laulupeo-teemalise jutuvõistluse I koht