Vaadates esmakordselt merele
oma silmad kinkisin ma temale,
sest vaade laiale veteväljale
oli uhkeim seni minule.
Vaatasin kaua ma merele,
laksuvale lainele, kriiskavale kajakale.
Vaatasin korduvalt merele
ning armsaks saigi ta minule.
Kord ilma jäin vaatest merele,
laiale sinisele väljale,
jäi mulle vaid vaade põllule,
niidule, metsale.
Igatsesin vaadet merele,
rahulikule lainele, kiirele kajakale.
Palju ma andnuks pilgu eest merele,
sest mõtetes armsaks saanud ta minule.
Kord avanes võimalus vaadata merele,
kiigata kangesti igatsetud väljale.
Ma ruttasin vastu unistusele,
kuni oodatud vaatepilt avanes minule.
Nüüd jälle ma vaatasin merele,
kivile, lainele, kajakale,
ent kui pole kaua vaadanud merele,
polnud see enam nii armas minule.
Kertu Serg 7. kl