Aastaid tagasi, kui veel väiksem olin, teadsin, et tegelikult pole päkapikke olemas. Pärast ühte juhtumit tuli mul oma arvamust tõsiselt korrigeerida.
Ühel mõnusal talveõhtul enne jõule, kui väljas oli juba pime, istusin koos vanavanaema ja tädiga elutoas. Kuusk säras, meie õega joonistasime, vanavanaema ning tädi vaatasid uudiseid. Käisime aeg-ajalt õega sussi juures, lootuses, et päkapikk on käinud. Ei olnud. Äkki nägin ühel hetkel silmanurgast punast vilksatust ja kiirustasin sussi juurde. Oh üllatust! Sinna sisse oli tekkinud suur tops jäätist.
Kuidas selline asi juhtuda sai, jääb igaveseks teadmata.
Sandra Asu, 9. kl