Kord korraldas Papiaru küla ilusamate kohanimede konkursi. Konkursil osalemiseks pidi külavanem küla konkursile kirja panema hiljemalt 20-ndaks aprilliks ja märkima juurde põhjuse, miks külarahva arvates just nende külal kõige ilusam nimi on. Konkursi tulemused pidid väidetavalt hiljemalt esimeseks maiks välja pandud olema. Konkursile registreeriti kokku 15 küla, nende seas ka Papiaru ise. Žürii koosnes K-tähega algavate külanimede vanematest (Kükitaja külavanem, Kohatu külavanem, Kiilaspere külavanem, Koosa külavanem ja Kusma külavanem).
Žürii kogunes aprilli lõpus. Tuldi kokku Tartumaale Kükitaja külavanema juurde. Joodi kohvi ja söödi küpsiseid. Otsustatud ei saadud midagi. Mindi laiali. Koguneti uuesti, seekord Kohatu külavanema juurde. Joodi kohvi, söödi kooki - tulutult. Mindi laiali. Koguneti Koosa külavanema juures. Söödi, joodi. Mindi laiali. Saadi kokku Kusma külavanema juures. Söödi ja joodi, isegi lauldi ja tantsiti, kuid kõik oli tulutult. Mindi laiali. Pidi kokku leppima uue kogunemise. Saadi kokku Kiilaspere külavanema juures. Rahvas koondus kokku. Istuti maha.
„Pole siin mingit tantsimist ja laulmist enam!“ kostis äkki kusagilt. „Olete juba niigi kaua lõbutsenud ja pidutsenud!” See oli Noarootsi külavanem, kes oli kuulnud kõlakat, et konkurss ei edene ja kõigi konkursil osalenud külavanematega asja uurima tulnud oli. “Teate, me oleme otsustanud, et žürii vajab väljavahetamist.”
“Ja kes meid siis asendab?” küsis Koosa külavanem.
“Meie! Meie oleme uus žürii!” vastas Noarootsi külavanem veidi ülbelt. Nii saigi, et žürii läks vahetusse.
Konkursi tulemuste esitamise päeval koguneti Papiaru külavanema juurde ja jäädi huviga ootama. Papiaru külavanem astus uhkelt ette ja teatas kohe: „Esikohta jäid jagama kümme küla - Lokuta , Sipa, Nigula, Tolli, Valgu, Lihula, Noarootsi, Tila, Pihva ja Papiaru. Kõik K-tähega algavad külanimed jäid kaotajateks. See K-täht on üldse üks veider täht.”
Kertu, 7. kl