Lugu jonnakast lambist
Elas kunagi üks lamp. Talle meeldis ennast vilgutada, kuid kui väike laps ütles emale ja isale, et talle ei meeldi lambi tembutamine, mõeldi, mis lambil viga võiks olla. Sellist juttu kuuldes hakkas lamp veel ägedamalt vilgutama. Ta ei julgenud seda tihti teha, kuigi taoline tegevus lambile väga meeldis. Loomulikult ei saanud üleannetust ka tegemata jätta.
Üsna pea kui lamp juba ennast vana ja väsinuna tundis, mõtles ta, et oleks aeg tembutamine lõpetada ja ilusti tööle hakata. Aga oh häda! Lamp läks tembutamise lõpetamisega hoopiski läbi. Ema ja isa pidid uue valgusenäitaja ostma.
Uus lamp töötas viisakalt ning jäi väga kauaks ema ja isa juurde.
Reili Jäädmaa, 7. kl
Laululinnu hommik
Ühel ilusal hommikul läks laululind Leila tiigi kaldale jalgu pesema. Kell oli veel vähe ja kõik teised linnud alles magasid.
Leila hakkas ümisema üht ammutuntud viit, mis nüüdseks oli unustuse hõlma vajunud. Äkki kuulis Leila, et keegi laulab temaga koos. No muidugi, see oli ju metsvint Meelis, metsa vanim vint. Sellepärast ta ka antud laulu sõnu nii hästi mäletas.
„Kes küll juba koidu ajal tiigi kaldal und silmist peseb?“ küsis Meelis.
„Mina, ikka mina, laululind Leila. Kell juba palju, vaja lehmadega heinamaale minna,“ seletas Leila Meelisele.
Metsvint pomises veel midagi enda ette, aga juba ta lendaski metsa poole. Nüüd tõstis Leila noka taeva poole ja nägi, et päike oli juba tõusnud. Nii suunduski ta heinamaa kanti, et teha oma igapäevast tööd.
Kadri Vellak, 9. kl
(Lood, milles on palju täpitähti)
Ööbik Ülo traagiline öö
Üllatavalt tähisel ööl lendas üle põllu üks ööbik. Põllu kohal olles märkas väike ööbik säravat värgendust. Ööbik mõtles, et uuriks seda sätendavat objekti. Kui ööbik Ülo maandus, kadus põllul olev asjandus ääretusse tähistaevasse. Ööbik Ülo kõõritas põgusalt üle õla, kuhu see särav asi küll läks. Lõpuks Ülo mõtles, et las see värk jääda ning jätkas oma üritust üle põllu. Kui ööbik Ülo jälle õhku tõusis, tuli see värgendus järjekordselt nähtavale. Ülo mõtles, et mis ta ikka sellest vahib, kui see jälle põgeneb. Kui ööbik Ülo seda enam ei jälginud, tuli särav-sätendav objekt talle järjest lähemale. Ööbik Ülo üritas mitte jälgida, kuid see üllatavalt üüratu objekt pimestas Ülot ning mõrvas ööbiku, kellest ei jäänud järele kübetki.
Iris Arumäe, 8. kl
Sõbralik Sööbik
Ühel süngel ööl sõitis sõbralik Sööbik Pärnusse. Ta polnudki päris kindel, mille pärast ta küll Pärnu teele pööras. Sõbralik Sööbik oli põnevil. Võistlusvaim andis märku, et sellest võiks saada ta uus omapärane seiklus.
Sööbiku sõidukist käru vänderdas teel üpris õõvastavalt. Äkki hüppas ta ette üksik õnnetu ühe sarvega tüüp. Ükssarvik tundus nii õilis oma õrnvalge nahaga, et Sööbikul läks meel tõeliselt härdaks. Ühesarveline kurtis, kui õudne üleelamine tal just oli. Sööbik küsis, mis sädeleva õrnvalge nahaga ükssarvikul juhtus. See rääkis Sööbikule, et nägi metsa sügavustes kümmet ülekaalulist ja ürgset ämblikku. Äsja ärganud äkilisim ämblik ässitas õunu õginud ja äädikat joonud sõbrad väeti ükssarviku kallale, kuid õnneks oli särtsakas kabjaline kärmem kui tema jälitajad ning loom sai põgenema.
Lõpuks tänas Sööbik ükssarvikut põneva loo eest ning jätkas lõbusalt oma sõitu.
Viola Kasak, 9. kl
(Lood, milles kõik sõnad algavad sama tähega)
Kolm kassi
Kord kaunil kevadpäeval, kui konnad kraavis krooksusid, kiirustasid kolm kassi kepsleval
kõnnakul kinost kodukülla. Kassikeste kädistamine kostus kaugele. Kõik kassid kandsid kaunist kirjut kasukat. Kolmanda kassi kaela kaunistas kaunis kuldkollane krae. Kaks kassi kandsid kõrgeid kummikuid.
Korraga kohtasid kassid keset kõnniteed kaht koledat kirjut koera. Kassid kohkusid, kuna kartsid koeri koletul kombel! Kirjud koerad kõndisid kiire kõnnakuga kassideni. Koerad kargasid kassidele kallale. Kõikjale kostus kasside kohutavat kräunumist. Kisa kuuldes kiirustas külakassid kõnniteele, kargasid koertele kallale. Külakassid kriimustasid koertel kõik kõrvad-käpad katki.
Katkiste kõrvadega koera kihutasid kahekesi kaugele kaskede kanti. Kasse kartsid koerad kaua-kaua.
Age Kannumäe, 7. kl
Siga Siku sõprade seiklused Soomes
Siga Siku sõitis Soome seiklema. Sikuga sõitsid Soome sõbrad: sisalik Sander, sipelgas Sass, siil Silver.
Sõbrad suplesid sõbralikult Serenas. Siku sundis sõpru sauna suunduma. Saunas suskas siil Silver sipelgas Sassile silma. Sõbrad seadsid sammud silmaarsti suunas. Sipelgas siblis sinna-tänna. Silma siristati silmatilku. Sipelga silm sai selgemaks. Seejärel soovisid sõbrad soetada sadamasse sõitmiseks Sierra. Sebisidki siis selle Sierra. Sõitsid siia-sinna. Sattusid sootuks sohu. Siga sooritas soos suuri sigadusi, songerdas sambla segi, soperdas soo sopaseks. Seepeale sisistas sisalik Sander siga Sikule sobimatuid sõnu, semud sugesid Sikut. Siga sai sigadustes selgust.
Siis sõitsid sõbrad sadamasse, sealt Silja Symphoniga Saaremaale suvitama.
Gerda Mändmaa, 8. kl