6.5.20

Nii vähe on heaks vaja


Kurjus ärkas hommikul ülesse. Ikka kurja tujuga. Headus, vastupidi, tegi silmad lahti hea tujuga  ning  otsustas külastada Kurjust. Ta teadis, et Kurjusele väga ei meeldi tema külaskäik, kuid kuna nad olid hiljuti tülli läinud, otsustas Headus selle heastada. Oli ju tema siiski Headus.

Tee Kurjuse juurde oli pikk. Tee peal kohtas Headus Toredust. Toredus muidugi päris, kuhu Headusel ometi nii kiire oli. ,,Sina lähed Kurjuse juurde? Te läksite ju alles hiljuti tülli!" Headus vastas: ,,Tahan selle kõik heastada, olen ju siiski Headus." Toredus ulatas talle lilled ja sõnas: ,,Vii need Kurjusele, äkki siis lepite ära." Headus tänas Toredust ja kõndis edasi. Ta nägi poodi ja ostis sealt Kurjusele tema lemmikšokolaadikomme. 

Headus helistas Kurjuse uksekella ja lausus: ,,Üllatus!" Ikka veel unine Kurjus tormas ukse juurde. Kui ta seal Headust, tema lilli ja komme nägi, sai ta aru, mis toimub. Ta kallistas Headust ning Kurjusest sai tore sõber, kellega juttu puhuda ja teed juua. 

Headus oli täna midagi väga head teinud.

Helena Jessica Evelin 4. kl
Võrumaa Keskraamatukogu korraldatud jutuvõistlusel "Hea on olla hea" tunnustatud muinasjutu eripreemiaga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar