Kim
Ligget
"Lunastuseaasta"
Garneri maakonnas valitseb naiste ja meeste vahel ebavõrdsus. Naised saavad karistada ka kõige pisemate eksimuste eest. Tihti on siin kaaslaseks surm. Karistatakse lunastuseaastast rääkimise eest, sest keegi ei tohi teada, mis sel ajal toimub. „Keegi ei räägi lunastuseaastast. See on keelatud.”
Lunastuseaastaks nimetatakse
aega noorte, 16aastaste tüdrukute elus. Sel ajal arvatakse neil olevat
“nõiavägi“, mistõttu pagendatakse neiud terveks aastaks metsikusse loodusesse
puhastuma ja oma väge vabastama.
Lunastuseaasta juhatab sisse looritamise
tseremoonia, millel osaleb ka teistest erinev Tierney. Ootamatult saab tema
kaaslaseks lapsepõlvesõber Michael, kes tuleb lagedale armuavaldusega tüdruku
vastu. Algab Tierney teekond lunastuseaastasse, kus ootavad lihunikud, kõlbmatud
elamistingimused ja mitmed surmad. Tüdrukule isa poolt õpetatud ellujäämisvõtetest
ei ole laagris abi, sest peagi sunnib teda lahkuma õel Kiersten, kes neiut haavab.
Minnes läbi laagrit ümbritseva
taraaugu, kohtab Tierney lihunik Rykerit, keda ta on mitmel korral salaja
tähele pannud ning kes võtab tüdruku enda hoole alla. Pärast tervenemist naaseb
Tierney laagrisse, kus leiab varasemaga võrreldes poole vähem tüdrukuid
räpaste, jõledate ja surma äärel olevatena. Nüüd neiu mõistab, et kogu jutt
nõiaväest on laim ning laagrisolijaid ajab hulluks hoopis kohalik kaevuvesi. Ta
seab korra majja ja kaasab selleks teisigi tüdrukuid, et teha parem aasta järgmistele.
Tierney kohtub veel korra Rykeriga ja nad proovivad koos põgeneda, kuid see
luhtub, sest mees tapetakse.
Aasta on lõppenud, aeg tagasi
koju minna. Tüdruku saabudes imestatakse Tierney raseduse üle ja nõutakse tema
surma. Lapsepõlvesõber Michael tõttab appi ja tunnistab, et see on tema laps,
kes eostatud unenägudes kohtumise kaudu. Peagi sünnitab Tierney lapse, kelle
nimeks saab Grace Ryker James.
Romaan räägib ebavõrdsusest
naiste ja meeste vahel, enda ja teiste eest seismisest ning feminismi levikust.
See puudutab just mingil põhjusel vaikima sunnitud naisi ja neid, kelle hääl ei
kostu teisteni.
Kuigi teadsin, mida feminism
tähendab, ei olnud ma varem sellele tähelepanu pööranud. Igas minu loetud romantilises
raamatus kirjeldatakse meest kui kõige imelisemat olendit maailmas, kes teeb
tuju heaks, paneb naerma ja tõstab naise esikohale. Raamatus „Lunastuseaasta” on
aga hoopis teistmoodi. Seal suhtutakse naisesse kui alamasse, eriti veel juhul,
kui tal puudub abikaasa. Mitmed mehed kohtlevad naisi ebaõiglaselt ja neid pahandab
iga pisiasi. Unenäost jutustamine võib näiteks võlla saata. „Mehed usuvad, et me saame oma nõiaväge
unenägudesse peita.”
Minule jäi arusaamatuks, kust
mehed üldse sellisele mõttele tulevad, et naistel on nõiavägi ja miks nad
tahavad keelata unenägude nägemise. Miks naised meeste arvates inimestena nii
erinevad on ja mispärast meestele samade asjade eest karistusi ei määrata?
Tänapäeval on feminism levinud üle maailma erinevates kultuurides ja
ühiskonnagruppides. Selle ajalugu ulatub tagasi mitme sajandi taha ja paljud
naised on pidanud feminismi nimel võideldes ennast ohverdama. Loetud raamatus võib
viiteid feminismile kohata Tierney emast jutustatu põhjal. Tierney teab, et
osad naised saavad salaja metsas kokku, rääkides ja lauldes keelatud teemadel.
Raamatu lõpupoole saab tüdruk teada, et tema ema on ühe sellise grupi liige
ning kutsub tüdruku samuti kaasa, mis tundub Tierney jaoks uskumatu. „Mulle meenub Rykeri jutt kokkusaamistest.
See on selgelt koht, kus tegutsevad naised. „Me kohtume siin täiskuuaegadel,”
lausub ema.”
Toetan
loomulikult raamatus välja toodud naiste ülestõusu mõtet. Samas on siiski hea,
kui elus seisavad naiste kõrval ka mehed. Mulle tundub, et inimesed otsivad pidevalt
oma teist poolt, et koos moodustada tervik ja panna ühiskond täiuslikumalt toimima.
Raamat pani
mind mõtlema, mida kõike peavad naised päris maailmas üle elama või on seda juba
teinud. Arvan, et nii mitmedki naised saavad end „Lunastuseaastat” lugedes mõne
raamatukangelasega samastada. Soovitan teosega tutvuda ka meestel - ehk aitab
see naiste „nõiaväest” paremini aru saada ...
Annika Kink, 8. kl
Raamatute arvustamise konkursil "Ulakass" Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi preemia