14. juuni 2024

Võitluses ebavõrdsusega

 

Kim Ligget

"Lunastuseaasta"

Garneri maakonnas valitseb naiste ja meeste vahel ebavõrdsus. Naised saavad karistada ka kõige pisemate eksimuste eest. Tihti on siin kaaslaseks surm. Karistatakse lunastuseaastast rääkimise eest, sest keegi ei tohi teada, mis sel ajal toimub. „Keegi ei räägi lunastuseaastast. See on keelatud.”

Lunastuseaastaks nimetatakse aega noorte, 16aastaste tüdrukute elus. Sel ajal arvatakse neil olevat “nõiavägi“, mistõttu pagendatakse neiud terveks aastaks metsikusse loodusesse puhastuma ja oma väge vabastama.

Lunastuseaasta juhatab sisse looritamise tseremoonia, millel osaleb ka teistest erinev Tierney. Ootamatult saab tema kaaslaseks lapsepõlvesõber Michael, kes tuleb lagedale armuavaldusega tüdruku vastu. Algab Tierney teekond lunastuseaastasse, kus ootavad lihunikud, kõlbmatud elamistingimused ja mitmed surmad. Tüdrukule isa poolt õpetatud ellujäämisvõtetest ei ole laagris abi, sest peagi sunnib teda lahkuma õel Kiersten, kes  neiut haavab.

Minnes läbi laagrit ümbritseva taraaugu, kohtab Tierney lihunik Rykerit, keda ta on mitmel korral salaja tähele pannud ning kes võtab tüdruku enda hoole alla. Pärast tervenemist naaseb Tierney laagrisse, kus leiab varasemaga võrreldes poole vähem tüdrukuid räpaste, jõledate ja surma äärel olevatena. Nüüd neiu mõistab, et kogu jutt nõiaväest on laim ning laagrisolijaid ajab hulluks hoopis kohalik kaevuvesi. Ta seab korra majja ja kaasab selleks teisigi tüdrukuid, et teha parem aasta järgmistele. Tierney kohtub veel korra Rykeriga ja nad proovivad koos põgeneda, kuid see luhtub, sest mees tapetakse.

Aasta on lõppenud, aeg tagasi koju minna. Tüdruku saabudes imestatakse Tierney raseduse üle ja nõutakse tema surma. Lapsepõlvesõber Michael tõttab appi ja tunnistab, et see on tema laps, kes eostatud unenägudes kohtumise kaudu. Peagi sünnitab Tierney lapse, kelle nimeks saab Grace Ryker James.

Romaan räägib ebavõrdsusest naiste ja meeste vahel, enda ja teiste eest seismisest ning feminismi levikust. See puudutab just mingil põhjusel vaikima sunnitud naisi ja neid, kelle hääl ei kostu teisteni.

Kuigi teadsin, mida feminism tähendab, ei olnud ma varem sellele tähelepanu pööranud. Igas minu loetud romantilises raamatus kirjeldatakse meest kui kõige imelisemat olendit maailmas, kes teeb tuju heaks, paneb naerma ja tõstab naise esikohale. Raamatus „Lunastuseaasta” on aga hoopis teistmoodi. Seal suhtutakse naisesse kui alamasse, eriti veel juhul, kui tal puudub abikaasa. Mitmed mehed kohtlevad naisi ebaõiglaselt ja neid pahandab iga pisiasi. Unenäost jutustamine võib näiteks võlla saata. „Mehed usuvad, et me saame oma nõiaväge unenägudesse peita.”

Minule jäi arusaamatuks, kust mehed üldse sellisele mõttele tulevad, et naistel on nõiavägi ja miks nad tahavad keelata unenägude nägemise. Miks naised meeste arvates inimestena nii erinevad on ja mispärast meestele samade asjade eest karistusi ei määrata?

Tänapäeval on feminism levinud üle maailma erinevates kultuurides ja ühiskonnagruppides. Selle ajalugu ulatub tagasi mitme sajandi taha ja paljud naised on pidanud feminismi nimel võideldes ennast ohverdama. Loetud raamatus võib viiteid feminismile kohata Tierney emast jutustatu põhjal. Tierney teab, et osad naised saavad salaja metsas kokku, rääkides ja lauldes keelatud teemadel. Raamatu lõpupoole saab tüdruk teada, et tema ema on ühe sellise grupi liige ning kutsub tüdruku samuti kaasa, mis tundub Tierney jaoks uskumatu. „Mulle meenub Rykeri jutt kokkusaamistest. See on selgelt koht, kus tegutsevad naised. „Me kohtume siin täiskuuaegadel,” lausub ema.”

Toetan loomulikult raamatus välja toodud naiste ülestõusu mõtet. Samas on siiski hea, kui elus seisavad naiste kõrval ka mehed. Mulle tundub, et inimesed otsivad pidevalt oma teist poolt, et koos moodustada tervik ja panna ühiskond täiuslikumalt toimima.

Raamat pani mind mõtlema, mida kõike peavad naised päris maailmas üle elama või on seda juba teinud. Arvan, et nii mitmedki naised saavad end „Lunastuseaastat” lugedes mõne raamatukangelasega samastada. Soovitan teosega tutvuda ka meestel - ehk aitab see naiste „nõiaväest” paremini aru saada ...

Annika Kink, 8. kl

Raamatute arvustamise konkursil "Ulakass" Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi preemia