Olen käinud paljudel reisidel ning mõned neist on olnud laevareisid.
Esimene laevareis toimus Soome. Olin siis 4-aastane. Mäletan sellest üksikuid hetki, näiteks autoga pardale sõitmist. Selle reisi tipphetkeks kujunes hetk, kui läksime isaga tekile ja ma ütlesin vahutava mere kohta: “Issi, vaata, kuidas see tiik tolmab!“
Veel olen ma käinud merereisil Egiptuses. Seal käisime päevasel mereekskursioonil. Laevas võis süüa ja juua (kastide viisi coca-colat!) niipalju, kui tahtsid. Siis kui laev tegi peatuse, sai snorgeldamas ja sukeldumas käia. Meie grupist läks üks parajasti sukelduma, oli vee all ja laev hakkas ära sõitma. Küll oli palju kisa ja kära!. Kuid lõpuks suutsime kaptenile selgitada olukorda ja laev peatati.
Olen käinud ka Rootsis. Sain suure üllatuse osaliseks, kui nägin, et laevas on bassein. Tundsin veidi kõhedust – vesi on laevas sees ja seda pole sugugi vähe!
Mõned korrad olen käinud laevatekil lihtsalt merd vaatamas – see tunne, mis merd vaadates tekib, on olnud igakord erinev. Tormise ilmaga tekib tavaliselt hirm – ega laev ära ei upu. Ilusa ilmaga pole mul kunagi mingisugust hirmu tekkinud, vaid vastupidi – rõõm, vabadus ja lõbu!
Kõik minu laevareisid on olnud põnevad ja seiklusi täis.
Reinar Vissel, 7. kl