Sünonüümilood

Hobune

Eelmisel nädalal käisime klassiga ühes talus sadulaaluseid külastamas, kuid need polnud lihtsalt tavalised ratsud. Need suksud erinesid teistest hobudest oma imelise välimuse poolest. Nendega ei tehtud tööd, ei käidud ratsutamas, vaid nopiti kohti hobuste näitustel. Sellest sai tegelikult terve klass juba kohe aru, sest välja nägid rokamokad tõesti nagu muinasjutulised ükssarvikud, ainult üks sarv puudus. “Modellidest” kompjalgadega sõita me ei saanud, kuid see-eest sai igaüks toita väiksemaid jahumokki ning suuremaid kammida.  Mõned polnud varem kenuskaelu puutunudki ning vahel juhtus isegi, et kammiga latsatati kaeramootorile ikka päris kõvasti. Kuid ega need hobuseloomad sellest välja ei teinud, ainult peremees pahandas väikese äigamise eest, mida tuli päris tihti ette, kuid seda ei tehtud ometigi meelega. Igatahes meeldis see käik kabjakandjate juures kõigile väga ja loodame neid kindlasti veelgi näha.

Säde Kannumäe, 7. kl

Tüdruk

Elas kord ühes külas tüdruk nimega Pille. Ta tahtis minna ülikooli ja saada peale seda õpetajaks. Nimelt meeldisid neiule lapsed väga. Ühel päeval otsustaski piiga õnne proovida ja tegi ülikoolis katsed ära. Pillel läksid katsed edukalt ja ta hakkas õpetajaks õppima. Tema isale see väga ei meeldinud, sest isa tahtis näha, kuidas tema neiuke jääb maale elama ja saab suure pere. Niisiis tegi ta kõike, et takistada Piiat ülikooli minemast. Ta peitis näitsiku riided ära, et tütreke ei saaks kooli minna, neiukene leidis need üles ja nii läksid isa kurjad plaanid vett vedama. Isa pidi leppima tütre otsusega. Hiljem sai isa aru, et oli vale sundida peale oma tahtmist, kui tütarlaps otsustas teisiti. Kõik inimesed peavad ise oma otsused tegema ja valima enda jaoks, kelleks nad tahavad saada.

Liisa Maria Mihhailov, 7. kl

Antonüümilood

Õpetaja ja õpilane

Oli kord õpilane, kellele üldse ei meeldinud kool ja õppimine. Ta arvas, et õpetajatel on palju lihtsam elu: tulevad lihtsalt klassi ette ja kuhjavad õpilased ülesannetega üle. Õpilane soovis, et saaks olla õpetaja ja elada lihtsat elu. Sellele pikalt mõeldes jäi ta magama…

Ärgates avastas ta end klassi eest – soovitu oli täide läinud! Terve päev pidi õpilane lapsi õpetama, andma ülesandeid ja korda hoidma. Ja kuigi ta oli päevast niigi väsinud, tuli õhtul päevased tööd kontrollida ning järgmise päeva tunnid ette valmistada.

Õpilane mõtles, et oli rängalt eksinud, arvates, et õpetaja töö on lihtne. Nüüd tundus hoopis õpilaste elu lihtne. Terve koolipäeva nad istuvad ja ootavad, et õpetaja ütleks, mis teha tuleb. Kui õpilased millestki aru ei saa, tuleb õpetajal seletada, seletada. Õpilane soovis, et saaks uuesti ise koolipingis istuda.

Siis ta ärkas. Päev õpetajana oli olnud vaid uni!

Marika Adson 6. kl

 

Jah ja Ei

Kord läksid Jah ja Ei vaidlema, kumba rohkem vaja on. „Sõbrad nõustuvad alati üksteisega ja ütlevad jah,“ seletas Jah. „Vahel ei nõustu inimesed midagi tegema ja siis öeldakse kogu aeg ei. Kas pole nii? Mind kasutatakse ikka rohkem!“ õigustas end Ei. Nii nad vaidlesid. Lõpuks otsustati minna lähedalasuvasse majja ja uurida, kumma sõnaga väike Pille oma emale vastab.

Kui Jah ja Ei Pille koju jõudsid, küsis Pille ema tütrelt: “Kas sa tuppa tulles käed pesid puhtaks?“  - „Ma vist pesin jah, aga täpselt ei mäleta. Igaks juhuks pesen uuesti,“ otsustas Pille ja nii tegigi.

Nii jäi Jahi ja EI võistlus viiki ning nad ei vaielnud enam kunagi.

Kertu Serg, 6. kl

Loll ja Tark

Elasid kord Loll ja Tark. Nad ei saanud üldse hästi läbi: vaidlesid iga asja üle. Näiteks selle peale, kumb on tugevam. Tark ütles alati Lollile: „Sa oled igavene loll ja nõrk pealekauba!“  Loll jälle vastu: „Sina oled  üks igavene tark ja nõrk!“

Kui saabus jõuluaeg, jäid mõlemad kinkidest ilma. Nad mõtlesid ja mõtlesid, miks küll nii juhtus ning mõtlesidki välja. Mõlemad olid terve aasta olnud kiuslikud ja halvad. Loll ja Tark otsustasid ära leppida ja oma suhtumist muuta. Neist said sõbrad ning jõulude ajal tõi Jõuluvana mõlemale palju kinke.

Reinar Vissel, 6. kl