9. märts 2014

Tulekahju

Eesti keel on rikas keel. Kas tead, et sõnal "jooksma" on üle 20 sünonüümi? Kui ei tea, siis järgmistest jutukestest saad teada, millised just nimelt.

Ühel kuumal suvepäeval lippasid lapsed metsa mustikaid korjama. Nad nägid seal matkajaid, kes tegid lõket. Lapsed tormasid nende juurde ja hoiatasid, et sellest võib tulla õnnetus. Matkajad lubasid enne minema hakkamist lõkke ära kustutada. Lapsed silkasid koju.

Mõne aja pärast tõusis metsast suitsu. Lapsed lidusid tuhatnelja metsa suunas. Ka teised külaelanikud punusid metsa. Sedamaid kihutas tuletõrjeauto kohale. Kõik asusid tuld kustutama. Lapsed nägid, kuidas mutukad ja putukad sibasid tule eest minema. Jänes silkas neist mööda ja rebane putkas põõsaste vahele tulest eemale. Õnneks ei tormanud tuli väga kaugele ning leekidele sai piir pandud.

Kustutajad vudisid metsast välja ja olid õnnelikud, et läks hästi. Tuletõrjeauto leekis tagasi depoosse ja lapsed rõõmustasid, et nende traavimisest oli kasu.

Kristo Juul, 5. kl

Jänes punus, nii kuidas jalad võtsid. Ta pidi metsast välja liduma, sest tuli oli lahti. Hunt ledis oma majja tulekustuti järele ja öökull lippas tuletõrjesse helistama. Kõik loomad tahtsid metsast välja vudida. Karu silkas, rebane vadis, kitsed vudistasid ja mäger padistas. Jänes plaanis hundile järele sibada, aga tal oli jänes püksis. Võttis siiski julguse kokku ja sidis hundi kodu poole, kuid hunt oli kiirem. Jõudnud hundi majani, nägi jänes, et võsavillem oli oma majja lõksu jäänud. Väljapääsu ees vedeles põlev puu. Jänes võttis kotist coca-cola pudeli, kihutas põleva puu juurde ja valas selle joogiga üle. Tuli kustus. Hunt hilpas jänese juurde ja tänas teda. Siis tuiskasid värsked sõbrad jänese majja, et võtta sealt tulekustuti, mida hundil siiski polnud. Seejärel plagasid nad metsaelnike majade vahel ja kustutasid leeke. Kustutustööd tehtud, kütsid jänes ja hunt teiste loomade juurde. Kõik tänasid neid tehtu eest ja litsusid kodudesse koristustöödele.

Marika Adson ja Karin Kender, 5. kl

Tulekahju! Pistsin punuma. Ka külmkapp jooksis hullumeelselt. Kogu mööbel lasi traavi. Peeglikapp vudis nii kiiresti, kui suutis. Söögilaud lippas ees ja toolid sibasid järele. Öökapid kihutasid, nii nagu jalad võtsid. Voodid pistsid magamistoast plagama, raamaturiiul hilpas sabas, telekas jooksis tulistvalu ja telekalaud tuiskas talle järele. Tugitoolid traavisid paaniliselt ja diivan kappas samas rütmis.

Järsku, keset möllu, märkasid kõik, et tulekahju kustus. Mõne aja pärast silkas majast välja kraanikauss, kes oli leegid kustutanud. Kõik tormasid esmalt kraanikaussi tänama ja hiljem asusid oma kohtadele tagasi. Ka kraanikauss kihutas nagu tuulispask kööki. Majas valitses taas kord.

Kertu Serg, 5. kl